Tantsides tühjusesse langevad helbed.
Nad langevad süvenditesse, mis on meie tekitatud.
Õhtuks on nad täidetud ja keegi ei mäleta nende olemasolu.
Mitte keegi, peale nende tekitajate.
Nad langevad oma hukatuse poole, need helbed.
Seal süvendites nad kaovad, mis on meie tekitatud.
Mingi aja pärast on nad läinud ja keegi ei mäleta nende olemasolu.
Mitte keegi, peale minu, ajutise lumeingli.
No comments:
Post a Comment