Ma tahan

Ma tahan paitada su juukseid kui sa üksisilmi lakke vaatad
Ma tahan vaadata kuidas sa omas maailmas oled ja mind kaasad
Ma tahan olla kindel tugi igal hetkel, kui mind vajad
Ma tahan kaitsta sind, olla su vari, ka siis kui väljas sajab.

Ma tahan olla see, keda su pilk uurib ja üritab mõista
Ma tahan olla see, kelle kõrval võiksid seista
Ma tahan olla see, kelle elu pole käänuline
Ma tahan olla see, kes on sinu vääriline.

Ma pean olema tugev, et mitte välja näidata oma nõrkust
Ma pean olema mõistev ja hindama vaikust
Ma pean olema osav ja mitte murduma su ees
...sest tegelikult tahaksin seda teha ja olla su sees.

7

1. ...tuul, meretuul... (Riho Sibul)
2. Rong
3. Kitarr
4. Väike õde :)
5. Keerulised mõttelennud/laused
6. Pisidetailid (hingamine, naeratus...)
7. Sina

guess what

For real

Ma ei eksisteeri sinu jaoks. Mitte ülimalt suure tähendusega.
Minu olemasolu ei muuda sinus midagi, ei hakkagi muutma.
Ma ei tähenda sulle midagi, ei hakkagi tähendama.
Ja ma olen sellega leppinud.
Kas ma tulen või lähen ei ole sinu jaoks oluline.
Mul ei ole võimet murda su rutiini, su hetketegevust.
See võime mul puudub, see ei tule kunagi.
Ja ma olen sellega leppinud.
Saa sinagi sellest aru, ära peida ennast võltskujutelmatesse.
Oleme reaalsed just selles momendis.
Ärme teeskle midagi, mida tegelikult ei ole
Ja lepime sellega.

Lumeinglid

Tantsides tühjusesse langevad helbed.
Nad langevad süvenditesse, mis on meie tekitatud.
Õhtuks on nad täidetud ja keegi ei mäleta nende olemasolu.
Mitte keegi, peale nende tekitajate.

Nad langevad oma hukatuse poole, need helbed.
Seal süvendites nad kaovad, mis on meie tekitatud.
Mingi aja pärast on nad läinud ja keegi ei mäleta nende olemasolu.
Mitte keegi, peale minu, ajutise lumeingli.

Suled

Sinu mõtted langevad sulgedena mu ümber. Mu ümber, aga harva minu pihta. On see hea või halb, ma ei tea.

Nad langevad keerdkäikudega, hoomamatud minu jaoks, kes sinust veel täiesti aru ei saa. Need väiksed vihjed, mida sa annad, on mulle arusaamatud. Ja see, mida mina teen, on mullegi arusaamatu, rääkimata sinust.

Kus need suled maailma puudutavad ei ole minu teha. Ainult sina saad neid suunata. Sina kogu oma kõiksuses. Ainult sina saad teha nii, et ka mina neist aru saaks. Aga ainult siis kui tahad.

Sinu mõtted langevad sulgedena mu ümber. Mõistetavad ainult sinule. Sinule, kes sa oled maailma ja keda su maa hoiab just siis, kui sa oled kahe maailma vahel.

Mis siis saab, kui meie jutud saavad otsa?
Kui aeg möödub järsku, ilma tähele panemata?
Kui inimareng viib sinu sinna, kus mina ei ole, või minu sinna, kus sind ei ole?
Mis juhtub siis...?

Kas sa jääd mind mäletama-meenutama?
Kas sa üldse enam oskad?
Kas ma lähen sulle nii palju korda?
Või olen lihtsalt sinu hetkeline ajaviide, sinu sügeluse leevendaja?

Nii palju küsimusi...
Miks mina, mitte tema. Asi läheb ju ainult hullemaks, pärast on paha.
Äkki nüüd on juba hilja, tekib ebamugavus, piinlik vaikus.
Ebameeldivad pilgud, jutud seljataga...

Elame hetkes, vaatame mis saab.
Millisesse tulevikku satume, kuhu hetk meid paiskab.
Kaua meie moment kestab, kas meie nõiaring saab murtud.
Nii palju küsimusi... vastuseid...

G&O

Nagu udusulg kukub maailm
Kokku
Plärts
Ja sina oled see tuul ja maa kokkupuude
Kõva reaalsus
Jaa
Maailmate kokkupuute tuul
Udu maailmate vahel
Maailmate vahet arvestades, kui kaugelt vaadata, oled sa arvestatav jõud
Mõtekalt mõtlematu pehmus
Loogikapuudeline loogika