Mis siis saab, kui meie jutud saavad otsa?
Kui aeg möödub järsku, ilma tähele panemata?
Kui inimareng viib sinu sinna, kus mina ei ole, või minu sinna, kus sind ei ole?
Mis juhtub siis...?

Kas sa jääd mind mäletama-meenutama?
Kas sa üldse enam oskad?
Kas ma lähen sulle nii palju korda?
Või olen lihtsalt sinu hetkeline ajaviide, sinu sügeluse leevendaja?

Nii palju küsimusi...
Miks mina, mitte tema. Asi läheb ju ainult hullemaks, pärast on paha.
Äkki nüüd on juba hilja, tekib ebamugavus, piinlik vaikus.
Ebameeldivad pilgud, jutud seljataga...

Elame hetkes, vaatame mis saab.
Millisesse tulevikku satume, kuhu hetk meid paiskab.
Kaua meie moment kestab, kas meie nõiaring saab murtud.
Nii palju küsimusi... vastuseid...

G&O

Nagu udusulg kukub maailm
Kokku
Plärts
Ja sina oled see tuul ja maa kokkupuude
Kõva reaalsus
Jaa
Maailmate kokkupuute tuul
Udu maailmate vahel
Maailmate vahet arvestades, kui kaugelt vaadata, oled sa arvestatav jõud
Mõtekalt mõtlematu pehmus
Loogikapuudeline loogika

Life sucks and then you die

This burning sensation
Feel it rotting inside you
Feel it eating you alive
Feel it consuming you with every breath

Feel it crawling within you
Feel it just being there
Feel it sticking and poking 'til you give up
Feel it...

So this is what living feels like...